Nädala küsimus….
„Joonistan ja maalin, aga töötan ka täiskohaga. Tahan kunstile rohkem aega anda ja väljuda ka sellest kunstniku blokist, kus näib olevat olnud. Arvan, et ebaõnnestumise hirm hoiab mind tagasi. Kas saate mulle anda näpunäiteid selle tsükli katkestamiseks?”
See on tavaline küsimus, mida minult küsitakse. See näib olevat kunstnike jaoks universaalne dilemma ja probleem, millega me kõik aeg-ajalt võitleme. Ehkki iga inimene on erinev ja meie erinevad isiksused viivad meid erinevate lähenemiste juurde, on parema kunstniku nimel siiski mõned asjad ära teha.
Siin on minu vastus: “Sa kas teed või ei tee. Nii karm, kui see ka ei tundu, olete juhiistmel üks ja kõik tuleb teha. Olen lisaks pere kasvatamisele alati töötanud täiskohaga ja olin siiski piisavalt kindel, et iga päev kunstiga tegeleda. Inimene peab olema kohutavalt sihikindel ja kangekaelne ning seda on mõnikord raske teha.
Ma mäletan, kui olin ise noor kunstnik. Mul polnud palju kogemusi ega ka enesekindlust. Minu töö oli laval, kus ma olin, üsna hea, kuid see polnud kuskil, kus ma seda tahtsin. (See ei ole ikkagi see, mis hoiab mind kasvamas.) Nagu ka paljude teiste kunstnike poolt kogetu, oli mõnikord pettumust nii intensiivne, et loobusin pikka aega kunsti tegemast. Uskuge või mitte, see on normaalne.
Kunst ja loovus on minu elu alati valitsenud. Isegi siis, kui ma päeva jooksul aktiivselt kunstiga ei tegelenud, oli see alati minu ellu hiilimise viis. Minult palutakse abi vitriinide kohta kaupluses, kus töötasin, või flaieri või plakati kujundamisel. Politseiosakonnas töötades leidsin, et sain kriminalistika alast koolitust. Selle loo moraal seisneb selles, et kunst oli osa minust, mis oli vaieldamatu, ja seda tuli väljendada.
Aja jooksul leidsin, et ka minu loomingulisus oli rahuldamatu. Loomishimu oli lihtsalt liiga intensiivne, nii et lasin endale luksuse nende järele andmiseks. Sel ajal olin kõige õnnelikum, nii et otsustasin teha oma elu kunstiks. Lõppude lõpuks, kas te ei ole õnnelikud, mida me tegelikult tegema peame?
Näete, see puudutab tõesti valikuid. Saame teha ja olla midagi, mida ihaldame, kui sellele mõtleme. Kas see on alati lihtne? Muidugi mitte! Midagi jälitamist väärt pole lihtne! See on kirglik ja kindlameelne sihikindlus ning kirg ja kirg on alati väärt jätkamist. Meie kirg on see, kes me tegelikult oleme.
Isegi kui ma pidin täiskohaga töötama, TEENINDASIN aega joonistada ja maalida. Uurisin igal võimalusel. Seadsin endale rasked eesmärgid ja otsustasin, et ükskõik, mida ma joonistan, vähemalt kolm tundi päevas. Võtsin kirjavahetuse kunstikursused, mida sain teha omal ajal, selle asemel, et osaleda plaanitud kolledžikursustel. See tähendas vahel hilisõhtusi ja väsinud päevi. Noh. Oma lapsi kasvatades panin nad mõistma, et minu kunst on oluline, ja nad õppisid mind mitte segama, vaid hoopis minuga maha istuma ja värvima. Seda tehes ei võtnud ma aega nende juurest ära … jagasin oma kirge. Samuti õpetasin neile loodetavasti, et on oluline järgida oma unistusi.
See, mida ma tegin, oli puhtast veendumusest väljas. Tegin tahtliku otsuse kõvasti tööd teha ja nõustusin tõsiasjaga, et kunst oli minu edasiviiv jõud. Ma lihtsalt tegin seda! Töö, lapsed, elu … meil kõigil on see käimas. Mind tegi teistsuguseks see, et otsustasin olla kunstnik ja leppida sellega, et tuli ohverdada. Igasugune eesmärk elus on selline. Sa kas teed või ei tee. Peate otsustama, mida soovite, ja see ellu viima.
Mis puutub ebaõnnestumise hirmu kommenteerimisse, siis mida sa peaksid kartma? Mõelge sellele tõesti. Hirm on lihtsalt emotsioon ja sellel on jõud ainult siis, kui me sellele järele anname. Kunst on väljakutse, kuid võite nii palju võita, kui olete otsustanud proovida. See saavutustunne pole nagu keegi teine. Ebaõnnestumine on vaid meeleraam, nii et ärge kunagi unustage, et saate selle alistada. Teadmine, et mitte kõik tükid ei tööta nii, nagu arvasite, on vaid osa õppeprotsessist. Paljud minu praktikatükid ja mõned valmis teosed jõuavad prügikasti. Mis siis? Iga kortsutatud tükk on õpikogemus, mida mul oli hea meel luua. Saage sellest üle ja jätkake! Aja jooksul on teil oma töös rohkem õnnestumisi kui märgi puudumisel. Teadmatus on see, mis mulle rõõmu valmistab, ja see teeb mind veelgi kindlameelsemaks!
Sa kas teed või ei tee. Kui soovite seda piisavalt halvasti, leiate tee. Kui te seda ei tee, pole kunst, mida kunst tarbib, teie jaoks. Ja see on okei. Mitte kõik meist ei peaks sellest elatist teenima. Kunstnikuks olemisel on mitu taset. Ole lihtsalt sina ise ja naudi seda tehes!
Lee