Üks ilusamaid kellaaegu on see umbes tund enne päikeseloojangut, kui päike on taevast alla jõudmas ja soe kuldne kuma ümbritseb maastikku. Fotograafid nimetavad seda kellaaega "kuldseks tunniks", kuna valgus on nii hajus ja puhas ning varjud nii dramaatilised, et täiuslik võte on peaaegu garanteeritud.
Maalikunstnikud armastavad seda kellaaega ka samal põhjusel, mida fotograafid teevad, ehkki kunstnike eeliseks on see, et nad suudavad tajuda palju suuremat valguse ja heli ulatust, kui kaamera suudab. Ehkki valgus muutub kuldse tunni ajal väga kiiresti, võib see siiski olla suurepärane aeg olla asukohas, et jälgida ja värvida kiiresti värvi- ja väärtusemuutusi, mis tekivad, kui päike paistab oma viimast päevavalgust. Mõned päeva kõige hingematvamad visuaalefektid leiavad aset kuldse tunni ajal ning sõltuvalt teie asukohast ja laiuskraadilt, aastaajast ja ilmast võivad kuldse tunni hetked kesta kuskil paar minutit kuni tund või rohkem. (Külastage veebisaiti www.golden-hour.com, et saada visuaalset selgitust selle kohta, kuidas kuldne tund muutub sõltuvalt teie asukohast / laiuskraadist ja aastaajast.)
|
| Kuldne horisont
autor Robert Wood, ca. 1952, õli, 30 x 40. Erakogu. Suure Ameerika maastikumaalija Robert Woodi maalitud kuldne tund. |
Kuldne tund on ametlikult esimene ja viimane päikesevalguse tund iga päev (kui päike on horisondist umbes 6 kraadi kõrgemal või 6 kraadi allpool), nii et see toimub nii päikesetõusu kui ka loojangu ajal. Kuldsetel tundidel esineva sooja, valgusega täidetud kuma teaduslik selgitus on see, et kui päike on horisondi lähedal, on selle valguses rohkem atmosfääri, mida mööda läbida, mille tulemuseks on selle valgustuse suurem ilm atmosfääri ja taevasse. Kuldse kuma põhjustab sinise valguse hajutamine ja hajutamine päikesevalguse liikudes maapinnale lähemale. Jaheda, sinise valguse hajudes jääb alles ainult soojem, punakas lainepikkus.
